Tutvustati tuumaenergia rahvusvahelist konteksti, kus maailmas ehitatakse 56 reaktorit, rõhutades märkimisväärset osakaalu Euroopas ja Prantsusmaal.
Tuumaenergia moodustab 25% ELi energiakogusest, mis on vastus ELi poolt 2050. aastaks seatud süsinikdioksiidivabale eesmärgile.
Prantsusmaa oli avatud koostööle Eestiga, rõhutades samas oma austust Balti riigi suveräänsuse vastu.
Eesti perspektiivid ja tuumaenergia töörühma aruande esitlus
Eesti eksperdid Anti Tooming ja Reelika Runnel, kes kuuluvad tuumaenergia töörühma, osalesid hommikustel aruteludel.
Selle 2021. aastal moodustatud ministeeriumidevahelise töörühma eesmärk on anda sel teemal võimalikult head teadmised, et riik saaks otsustada tuumaenergia võimaliku rolli üle kliimaeesmärkide saavutamisel ja energiajulgeoleku tagamisel Eestis.
Lõplik otsus selle kohta, kas ehitada tuumaelektrijaam või mitte, on ühiskondlik valik, mis määratakse kindlaks parlamendis toimuval hääletusel 2024. aastal.
Tuumaenergia perspektiivid Eestis on leidnud tugevat avalikkuse toetust, üle 60% elanikkonnast on deklareerinud, et nad pooldavad tuumaenergiat. Kavandatavad rajatised võiksid stimuleerida ka piirkondlikku majandusarengut.
Siiski rõhutati vajadust kvalifitseeritud ekspertide järele, mis tähendab, et esialgu on vaja kasutada väliseksperte.
Rahvusvaheline koostöö on olnud selles projektis algusest peale väga oluline, järgides Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA ) soovitusi, mis rõhutab rahvusvaheliste tuumaohutusstandardite tähtsust.
IAEA on andnud ka positiivse arvamuse tuumaelektrijaama ehitamise kohta Eestis.
Teadusuuringute eelarve tuumaenergia valdkonna teadusliku ja tehnoloogilise arengu tagamiseks on 577 000 eurot, millest enam kui kolmandik, 209 000 eurot, pärineb teadus- ja arendustegevuseks ettenähtud Euroopa vahenditest.
Kui palju selline projekt maksaks?
Aruande kohaselt kompenseeritakse Eesti valitsuse kulutused infrastruktuuri rajamiseks üsna kiiresti.
See kompensatsioon saabub jaama ehitusetapis ja tuleb tuludest, mida riik saab töö maksudest ja ehitustegevusest tulenevast mõjust piirkondlikule majandusele.
Kui jaam ehitatakse – umbes 11 aastat pärast tuumaprogrammi käivitamist – on riigi maksutulu halvimal juhul vähemalt 5,5 miljonit eurot, kõige tõenäolisemal juhul aga 19 miljonit eurot suurem kui kulud.
Lisaks sellele oleks eksperdihariduse reguleeriva raamistiku ja haridusprogrammide kogukulu riigieelarvele 73 miljonit eurot , millest hinnanguliselt eraldatakse täiendavalt 54 miljonit eurot.
Seda eraldist on raske täpselt hinnata ja seda kasutatakse päästmis- ja tehnilise suutlikkuse suurendamise meetmete katmiseks.
Avaliku küsitluse käigus käsitlesid kõnelejad mitmeid olulisi küsimusi.
Raskuste korral rõhutati muude energiaallikate, eelkõige vesiniku uurimise tähtsust.
EDFi esindaja kinnitas, et Prantsuse ettevõte on valmis toetama Eesti valitsust selles püüdluses.
Rõhutati, et erasektori rolli projekti rahastamisel ei tohiks alahinnata, tuginedes selle edule teistes valdkondades, näiteks kosmoseprogrammides.
Lõpuks tegi Rootsi suursaadik Eestis, S.E. Ingrid Tersman, ettepaneku luua koos Põhjamaade naabritega piirkondlik tuumaspetsialistide koolituskompleks, mis pakuks piirkondlikule koostööle uuenduslikku perspektiivi.
Energiaturvalisus, energiasuveräänsus ja energeetiline tasakaalustatus: Prantsusmaa säästva strateegia alustalad.
Cécile Maisonneuve, Montaigne’i instituudi energeetikaekspert, rõhutas oma ettekandes Euroopa praegust sõltuvust Venemaa gaasist, rõhutades, et viimastel aastakümnetel ei ole piisavalt keskendutud energiajulgeolekule. Cécile Maisonneuve teeb ettepaneku kombineeritud lähenemisviisiks, mis põhineb hüdro- ja tuumaenergial kui süsinikdioksiidi heite vähendamise võtmel.
Ta rõhutab vajadust seada esikohale rohelise elektri tootmine, et toetada uute roheliste tööstusharude arengut.
Samuti toodi välja sõltuvus Hiinast taastuvenergia osas ning otsus jätta see sektor erasektorile.
Maisonneuve rõhutas, et Euroopa jaoks on oluline eralduda Venemaast, uuendades tuumaenergiat, rõhutades geopoliitilisi panuseid ja elektrisüsteemi turvalisust.
Géraldine Raud, kes esindas Prantsusmaa ökoloogilise ülemineku ministeeriumi, kirjeldas Prantsusmaa ambitsioonikaid süsinikdioksiidi neutraalsuse eesmärke.
Rõhutati elektritarbimise vähendamise eesmärki, mida toetas RTE (Réseau de Transport d’Électricité, EDFi tütarettevõte) poolt läbi viidud uuring elektritarbimise ja -tootmise arengu kohta kuni 2050. aast ani. Kavandatakse kolme erinevat stsenaariumi, kuid järelduses rõhutati, et ilma tuumaenergiata ei ole süsinikdioksiidi neutraalsus saavutatav.
Seda lähenemisviisi toetavad kaks suurt majanduskava, “France Relance” ja “France 2030”.
Arutelu käigus tõstatati piirkondliku lähenemisviisi tähtsus, eelkõige TENi uuringus, mis võtab arvesse piirkondade vahelist sõltuvust, viidates Saksamaa otsusele loobuda tuumaenergiast.
Samas rõhutasid kõnelejad, et Euroopa tasandil puudub sünergia ja arutelu sel teemal, mis viitab suuremale koostöövajadusele.
Soome jagas oma kogemusi energiatootmise suurendamise ja tarbimise vähendamise kohta, rõhutades, et vähendamise küsimusele ei pöörata piisavalt tähelepanu.
Teisest küljest äratas avalikkuse tähelepanu Prantsusmaa algatus energiatõhususe kohta hoonetes ja tööstuses, kus toodi selliseid näiteid nagu 1-eurone isolatsioon ja avalike hoonete temperatuuri alandamine 19 °C-ni, mille tulemusel on elektritarbimine vähenenud 10%.
Tuumajäätmete käitlemise strateegiad: Soome ja Prantsusmaa kogemused läbipaistvuse, aktsepteerimise ja mõjude osas
Posiva Solutions’i avalike suhete juht
Pasi Tuohimaa tõi esile Soome kogemuse selle eraettevõtte tuumajäätmete käitlemisel.
44-aastase kogemusega protsess, mis hõlmas asukohavalikut, kaevandamist ja litsentseerimist, kulmineerus Soome Olkiluoto saarele rajatava tuumajäätmete käitluskoha ehitamisega.
Ladustamisvõimsus on 6500 tonni uraani.
Praegune üldsuse 80%-line heakskiidumäär on tingitud läbipaistvuse poliitikast, mida tugevdavad teavituskampaaniad ja eelkõige aktiivne kohalolek sotsiaalvõrgustikes, eelkõige ELi rohelise taksonoomia kampaania abil, mida illustreerivad sellised hashtagid nagu
#rocktorock.
Töötajaid peetakse saadikuteks, kes aitavad kaasa saidi positiivsele kuvandile.
Posiva Solutions pakub terviklikku lahendust tuumajäätmete käitlemiseks ja ladustamiseks.
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri direktor kiitis projekti kvaliteeti.
Nicolas Solente Prantsusmaa radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikust agentuurist (ANDRA) tutvustas näiteid jäätmete töötlemisest Prantsusmaal Morvilliers’ ja La Chaise’i jäätmekäitluskohtades Aube’i piirkonnas, mis on spetsialiseerunud madala radioaktiivsusega jäätmete töötlemisele. Ta tõi esile tuumajäätmete mitmekesisuse, mis pärinevad peamiselt tuumaelektrijaamadest (60%), teadusuuringutest (25%) ja kaitseotstarbelistest jäätmetest (9%), kusjuures kolm peamist tootjat on CEA, EDF ja Orano. 2021. aasta lõpuks on toodetud peaaegu 1 760 000 m³ tuumajäätmeid. Praegu töötatakse välja lahendusi kõrgaktiivsete jäätmete ja pikaealiste keskaktiivsete jäätmete käitlemiseks. Madala radioaktiivsete jäätmete käitlemise osas on kaks Morvilliers’ ja La Chaise’i rajatist juba kasutusel ja toimivad suurepäraselt.
Solente rõhutab juhtimist ja sidusrühmade vahelist suhtlemist, rõhutades kõigi osapoolte kaasamist sellesse protsessi, mis näitab hästi määratletud strateegiat.
Arutelude käigus rõhutati, et ühiste tuumajäätmete käitlemise keskuste idee on mõistlik, kuna peamised kulud on püsikulud.
Selliste partnerluste edu on eelkõige poliitiline küsimus, kusjuures küsiti, millised riigid oleksid valmis selliseid struktuure vastu võtma.
Prantsusmaa ja Soome kogemused on näidanud, et elanikkonna lähedus käitluskohale mõjutab nende valmisolekut uue keskuse vastuvõtmiseks, nii et paremini informeeritud elanikud nõustuvad sellega rohkem.
Avalikkuse arusaam tuumaenergiast ja selle rahaline mõju kohalikele piirkondadele
Michel Berthelemy, OECD tuumaenergiaagentuuri (NEA) strateegilise tuumapoliitika nõunik, rääkis tuumaenergia üldsuse arusaamast ja territooriumide rahalisest tasuvusest.
Tema töö OECDs keskendub tuumaohutuse, tehnoloogia ja poliitika uurimisele.
Ta rõhutas COOP28 tähtsust, märkides, et tuumaenergia küsimus on esimest korda tõstatatud tuumaenergiat kasutavate riikide kahepoolses koostöös alates selle kasutamise algusest.
Lõpetuseks avaldas Prantsusmaa suursaadik Eestis, Emmanuel Mignot, siirast tänu kõigile osalejatele nende pühendumuse ja panuse eest arutelusse.
Ta rõhutas tekkinud mitteametliku arutelu tähtsust, rõhutades suundumust ratsionaalsema lähenemise suunas tuumaenergiale.
Selline muutus arusaamades näitab olulist muutust selles, kuidas inimesed tuumaenergiaküsimustele lähenevad ja neid mõistavad. Suursaadik tuletas samuti meelde, et Prantsusmaa on valmis toetama Eestit selle otsuse tegemisel, rõhutades jätkuvat pühendumust koostööle ja teadmiste jagamisele kahe riigi vahel.
Ta avaldas lootust, et see kasvav ratsionaalsus suunab jätkuvalt arutelusid ja otsuste tegemist tuumaenergia valdkonnas, edendades seeläbi tasakaalustatud ja teadlikku arusaamist sellest tuleviku jaoks üliolulisest energiaallikast.
