Eesti väliskaubandus 2022. aasta esimeses kolmes kvartalis

Eesti väliskaubandus 2022. aasta esimese kolme kvartali seisuga

Eesti kaupade väliskaubanduse väärtus kasvas 2022. aasta esimesel poolel jõudsalt, sest nii ekspordi- kui ka impordihinnaindeksid tõusid järsult.
See tugev tõus näib varjavat Eesti väliskaubanduse mahu stagnatsiooni või isegi langust.
Sellest hoolimata jääb Eesti kaubanduse struktuur muutumatuks: Eesti kaupleb peamiselt oma naabritega ja ELi siseselt, mille tulemusel kujuneb kerge 2,5 miljardi euro suurune kaubandusbilansi puudujääk (võrreldes 1,25 miljardi euroga 2021. aasta esimeses kolmes kvartalis).

Eesti väliskaubandus: tugev kasv on tingitud hindadest

2022. aasta esimeses kolmes kvartalis eksportis Eesti kaupu 16 miljardi euro eest ja importis 18,5 miljardi euro eest.
Mõlemal juhul tähendab see märkimisväärset kasvu võrreldes 2021. aasta esimese kolme kvartaliga, mil eksport moodustas 13,17 miljardit eurot (+21%) ja import 14,42 miljardit eurot (+28%).
Kaubandusbilansi puudujääk kahekordistus 1,25 miljardilt eurolt 2,5 miljardi euroni (+100%).

Need tõusud on peamiselt tingitud hinnatõusust (ekspordihinnaindeks: +23,1% ajavahemikul 2021. aasta septembrist kuni 2022. aasta septembrini võrreldes eelmise aasta sama perioodiga; impordihinnaindeksi tõus: +24,8%).
See tähendab, et kaubavahetuse kasv väärtuse järgi ei kajastu kaubavahetuse mahus.
Selle tulemusena on 2022. aasta kolme esimese kvartali ekspordimaht väiksem kui 2021. aasta kolme esimese kvartali ekspordimaht (-2% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga).
Seevastu impordi maht suurenes (+3,2%).

Eesti 16 miljardi euro väärtuses eksporditud kaupadest 10,11 miljardit eurot oli Eesti päritolu – 63% kogu ekspordist.
See osakaal on väiksem kui 2021. aasta esimeses kolmes kvartalis, mil Eesti eksportis Eesti päritolu kaupu 9,61 miljardi euro väärtuses.

Riik ekspordib 2022. aastal masinaid ja elektroonikaseadmeid 3,26 miljardi euro väärtuses, mis on 242 miljoni euro võrra rohkem kui 2021. aastal.
Seda liiki tooted moodustavad suurima osa riigi ekspordist (20,4%), millele järgnevad mineraal- ja naftatooted (3,17 miljardit eurot ehk 19,9% ekspordist).
Mineraalsete toodete eksport on võrreldes 2021. aastaga kasvanud 43% (2021. aastal 2,225 miljardit eurot), mis tähendab 952 miljoni euro suurust kasvu.
Puidutoodete eksport on samuti kasvanud, 1,43 miljardilt eurolt 2021. aastal 1,79 miljardi euroni 2022. aastal.

Peamised imporditud tooted on samuti masinad ja elektroonikaseadmed, mis moodustavad 3,68 miljardit eurot ehk 19,9% kogu aasta impordist.
Ka mineraal- ja naftatooted suurenevad aastaga kõige rohkem, kasvades 2021. aasta kolme esimese kvartali 2,31 miljardilt eurolt 3,68 miljardi euroni 2022. aastal.
See 59%-line kasv on peamiselt tingitud energia- ja naftahindade tõusust.
Mineraal- ja naftatooted moodustasid 2021. aasta esimeses kolmes kvartalis 16% Eesti impordist, 2022. aastal aga 19,9%.
3. ja 4. kohal on 2022. aastal metalltooted (1,86 miljardit eurot, +34%) ja transpordivahendid (1,72 miljardit eurot, +16%).

Kaubandus on peamiselt piirkondlik ja Euroopa tasandil

Eesti väliskaubandus on piirkondlikul tasandil väga integreeritud.
Tõepoolest, peamised kaubavahetuse partnerid olid 2022. aasta esimeses kolmes kvartalis naaberriigid (kuus riigi kümnest suurimast partnerist).
Esimene neist on Soome, mis on ülekaalukalt suurim kaubanduspartner, moodustades 15% riigi kaubavahetusest 5,2 miljardi euro ulatuses.
Teisel kohal on Läti, kelle kaubavahetuse väärtus on 3,95 miljardit eurot ehk 11% Eesti kaubanduse kogumahust 2022. aastal.

Teised naaberriigid esikümnes on Leedu (3. koht, 2,88 miljardit eurot, 8%), Rootsi (4. koht, 2,78 miljardit eurot, 9,2%), Venemaa (6. koht, 2,11 miljardit eurot, 6%, kuna Euroopa sanktsioonid ei olnud veel jõustunud) ja Poola (7. koht, 1,69 miljardit eurot, 5%).
Kokku on üle poole Eesti kaubavahetusest naaberriikidega (54% kaubavahetusest), mis on 3 protsendipunkti rohkem kui 2021. aasta esimesel poolel, Saksamaa (5.; 2,74 mld eurot; 8%), Madalmaad (8.; 1,34 mld eurot; 4%), Ameerika Ühendriigid (9.; 1,18 mld eurot; 3%) ja Taani (10.; 767 mln eurot; 2%).

Nagu esikümnest selgub, on Eesti väga suur osa Euroopa blokist (8 partnerit esikümnes on ELi liikmed).
2022. aasta esimeses kolmes kvartalis moodustas Eesti ja ülejäänud ELi vaheline kaubandus kokku 26,4 miljardit eurot ehk 77% Eesti kogu kaubavahetusest.
Eksport ELi ulatus esimesel poolaastal 11,6 miljardi euroni, mis on 22% rohkem kui 2021. aasta esimeses kolmes kvartalis.
Import liikmesriikidest ulatus 14,8 miljardi euroni, mis tähendab 30%list kasvu.
Eesti kaubavahetuse puudujääk ELiga oli 2022. aasta esimeses kolmes kvartalis 3,2 miljardit eurot, võrreldes 1,9 miljardi euroga 2021. aastal.

Kahepoolsed kaubandussuhted Prantsusmaaga: tasakaalustatud ja piiratud kaubandus

Kahepoolne kaubandus Prantsusmaaga kasvas aastatel 2021-2022 märkimisväärselt.
Tegelikult ulatus Eesti ja Prantsusmaa vaheline kaubandus 2022. aasta esimeses kolmes kvartalis 569 miljoni euroni, võrreldes 513 miljoni euroga 2021. aasta samal perioodil.
See tähendab 16% kasvu ühe aasta jooksul, mis on väiksem kui teiste riikide puhul, mis tähendab, et Prantsusmaa on nüüd Eesti 14. kaubanduspartner.

Eesti eksport Prantsusmaale ulatus 301 miljoni euroni, mis on 22% rohkem kui 2021. aasta esimeses kolmes kvartalis.
Import Prantsusmaalt kasvas samal ajal 11% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, ulatudes 2022. aasta esimeses kolmes kvartalis 295 miljoni euroni.
Eesti kaubandusbilanss Prantsusmaaga on seega peaaegu tasakaalus, kaubavahetuse puudujääk on vaid 6 miljonit eurot.

Eesti peamine ekspordiartikkel Prantsusmaale on puit ja puittooted, mille väärtus 2022. aasta esimeses kolmes kvartalis oli 76,8 miljonit eurot.
Need tooted moodustasid 28% Eesti ekspordist Prantsusmaale.
Teised peamised ekspordi valdkonnad Prantsusmaale olid masinad ja elektroonikaseadmed, mille väärtus oli 57,6 miljonit eurot (21% Prantsusmaale suunatud ekspordist), ning keemia- ja tööstustooted (45,6 miljonit eurot; 17%).
Kokkuvõttes eksportisid Eesti majanduse peamised sektorid 2022. aastal Prantsusmaale vähem kui 2021. aastal, välja arvatud puidusektor (+26%) ja seemnesektor, mille eksport kasvas hüppeliselt, 1827% (0,7 miljonilt eurolt (0%) 2021. aastal 11,49 miljoni euroni (4%) 2022. aastal).

Seevastu impordib Eesti Prantsusmaalt peamiselt transpordivahendeid (98,6 miljonit eurot; 29% impordist), metalltooted (65,9 miljonit eurot; 19%) ja keemiatooted (55,2 miljonit eurot; 16%).
Eesti import Prantsusmaalt kasvas 2021. aasta kolme esimese kvartaliga võrreldes 22%.
Seda kasvu mõjutasid peamiselt metalltooted (+99%).