Autor: admin-cycoma

Prantsusmaa-Eesti kaubandus- ja tööstuskoda avati ametlikult teisipäeval, 27. augustil 2024(www.ccife.ee).
Esimest korda pärast Eesti taasiseseisvumist on loodud ametlik Prantsusmaa ja Eestit ühendav kaubanduskoda.
Tallinnas Mövenpicki hotellis toimunud üritusel osales üle 40 külalise.

Esimesed sammud tehti 10. veebruaril 2022. aastal, kui loodi CAdFE (FRANKOFOONIDE ÄRIKLUBI EESTIS MTÜ), mis loeb 2024. aasta juunis 48 aktiivset liiget.
CAdFE korraldas 2022. aasta juunist kuni 2024. aasta juunini 30 üritust, konverentsi ja kohtumist.
Märtsis 2024 taotles CAdFE, et saada ametlikuks kojaks ja liituda CCI France Internationaliga.
Pärast auditit ja väga põhjalikke intervjuusid võeti CAdFE kandidatuur vastu 25. juulil 2024 Pariisis toimunud CCI France Internationali aastakoosolekul.

See asutamine integreerib uue koja ulatuslikku rahvusvahelisse võrgustikku, mis koosneb CCI France Internationalmis ühendab:

• 120 kambrit

• aadressil 95 riigis

• Sisaldab 35.416 ettevõtted

• 905 bikultuurseid töötajaid

• CCI France Internationali konsolideeritud tulu 2023. aastal oli 80,5 miljonit eurot.

Lisaks sellele on Prantsusmaa-Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda seotud ka Prantsuse kodade võrgustikuga, mis koosneb 163 üksust riigisiseselt.

Selle olulise verstaposti tähistamiseks, Prantsusmaa välisriikide kodanike senaator, hr Olivier Cadic, ja Prantsuse Vabariigi Presidendiamet Prantsuse kodanike kolmanda valimisringkonna parlamendiliige / parlamendiliige välismaal asuvate Prantsuse kodanike jaoksVincent Caure, viibivad 27. ja 28. augustil Tallinnas ametlikul visiidil.

Kõnelejate tsitaadid pressikonverentsilt:

• pr Violaine Champetier de Ribes, Prantsusmaa-Eesti Kaubanduskoja president:

” Kutsume kõiki Eesti ettevõtteid, kes on huvitatud äritegevusest Prantsusmaal ja rahvusvaheliselt, liituma kojaga. Mida rohkem me kokku saame, seda kaugemale saame jõuda! Meie eesmärk on tugevdada meie majandussidemeid ja saavutada vastastikune edu: kiirendada meie liikmete äritegevust. Praegu on Prantsusmaa Eesti suuruselt 12. majanduspartner ja me püüame jõuda 10 suurima majanduspartneri hulka.”

• Sandra Särav-Tammus, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni peasekretäri asetäitja

“Prantsusmaa on Eesti jaoks oluline kaubanduspartner. Prantsuse ettevõtete otseinvesteeringud Eestis moodustavad juba 2% kõigist investeeringutest ning ka teenuste eksport on viimastel aastatel tohutult kasvanud. Samuti kasvab koostöö süvatehnoloogia ja idufirmade valdkonnas, näiteks keskkonnasõbralike pakendimaterjalide, vesiniku ja biotehnoloogia valdkonnas. Loodan, et kaubanduskoja avamisega saavad kahe riigi majandussuhted veelgi hoogu juurde, mis aitab kindlasti kaasa mõlema riigi ja ELi konkurentsivõime kasvule.”

• Andres Sutt, Eesti-Prantsusmaa parlamentaarse sõprusrühma esimees:

” Prantsuse-Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja avamine on tunnistuseks Prantsusmaa ja Eesti vaheliste suhete kasvust. Meie rahvad seisavad üksteise kõrval vabaduse kaitsmisel liitlastena NATOs ja samas vaimus on toimunud vastastikused pöördelised investeerimistehingud. Skeletoni investeering Prantsusmaale, et alustada järgmise põlvkonna akutehnoloogia arendamist, ja Corsica Sole otsus ehitada koos Eveconiga Euroopa suurim akupark on tõestuseks Eesti ja Prantsusmaa vaheliste ärisidemete kasvust. Euroopa Liidu tehnoloogilise üleoleku ja strateegilise autonoomia arendamine on meie mõlema riigi riiklikes huvides. Koda peab siinkohal mängima olulist rolli innovatsiooni, kaubanduse ja investeeringute soodustamisel. “

• Olivier Cadic, Prantsusmaa välisriikide kodanike senaator:

” Unistus saab teoks, et Prantsusmaa-Eesti kaubanduskoja raames viiakse kokku kahepoolsete suhete arendamisele pühendunud ettevõtted. Me võlgneme selle dünaamiliste ettevõtjate sihikindlusele, kes mõistavad mõlema riigi pakutavaid tugevusi ja võimalusi. “

• härra Vincent Caure, Prantsuse kodanike 3. valimisringkonna parlamendiliige:

” Esimese Prantsuse-Eesti kaubandus- ja tööstuskoja loomine pärast 1991. aastat, mis on 2020. aastal allkirjastatud strateegilise partnerluse laiendus, mis tähistab uut etappi meie kahepoolsete suhete süvendamisel, annab tunnistust meie kahe riigi vaheliste majandussuhete dünaamilisusest ja meie ühistest väärtustest. “

• E.T. Emmanuel Mignot, Prantsusmaa suursaadik Eestis:

” Eesti prantsuskeelsete äriklubi muutumine ametlikuks kaubanduskojaks on enam kui kahe aasta raske töö tulemus, samuti tasu selle märkimisväärse dünaamilisuse eest, mis on ühendatud kindlate teadmistega Prantsuse-Eesti majandusmaastikust. See teade rõhutab Prantsuse ettevõtete ja ettevõtjate huvi Eesti vastu ning tugevdab meie kahe riigi vahelisi majandussuhteid. “

Ürituse ajal kirjeldasime lühidalt oma teekonda selle saavutuse suunas ja jagasime oma eesmärke, et veelgi tugevdada Prantsusmaa ja Eesti vahelisi majandussuhteid.
Praegu on Prantsusmaa Eesti suuruselt 12. majanduspartner ja me soovime, et see liiguks 10 suurima majanduspartneri hulka.

Ametlik staatuse ajakohastamine

Meie uus staatus kinnitati ametlikult 8. augustil toimunud üldkoosolekul ja avaldatakse lähipäevil Eesti äriregistris.
Endine CAdFE (Business Club for Francophones in Estonia) on nüüd ametlikult tunnustatud kui CCI FE (Chambre de Commerce et d’Industrie France-Estonie).

Kahepoolse kaubanduse ülevaade

Prantsusmaa ja Eesti vaheline kahepoolne kaubandus kasvas aastatel 2020-2021 märkimisväärselt, mis on tingitud COVID-järgsest majanduse elavnemisest.
2023. aastal oli Eesti teenuste eksport Prantsusmaale eriti jõuline, kasvades 22%.
Teenused moodustavad nüüd 40% kaubanduse koguväärtusest.
Prantsusmaa kaupade eksport Eestisse jõudis 755 miljoni euroni, mis näitab kaubanduse edasise laienemise potentsiaali.
Aastal 2022 oli Prantsusmaa 13. suurim klient ja tarnija. Aastal 2023 sai ta 13. suurimaks kliendiks ja 12. suurimaks tarnijaks.
Sealhulgas teenused, Prantsusmaa saavutab positsiooni ja saab Eesti 12. suurimaks majanduspartneriks.
Kaubandus Prantsusmaaga moodustab 1,9% Eesti väliskaubandusest (+0,2 punkti).

Esimese 2024. semestri põhinäitajad: Prantsuse eksport vähenes käesoleva aasta esimesel poolaastal 13,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (203 miljonit eurot 2024. aastal võrreldes 235 miljoni euroga 2023. aastal).
Suurimad langused olid elektroonika- ja arvutitoodete (-19%) ning transpordivahendite (-37%) puhul.

Eesti toodete import Prantsusmaalt jäi üldiselt stabiilse väärtusega (ligikaudu 170 miljonit eurot aasta esimesel poolaastal).
Siiski vähenes veidi puidu import (-9%, ligikaudu 45 miljonit eurot), kuid suurenes märkimisväärselt arvuti- ja elektroonikaseadmete import (+54%, ligikaudu 30 miljonit eurot).
Need kaks impordisektorit moodustavad väärtuse poolest poole Prantsusmaale Eestist imporditud toodetest.
Prantsusmaa import vähenes ka põllumajandustoodete (-96%), süsivesinike ja farmaatsiatoodete sektoris.

Eesti peamine ekspordiartikkel Prantsusmaale on puit ja puidutooted.Muude peamiste ekspordikategooriate hulka kuuluvad masinad ja elektroonikaseadmed, samuti tööstuskaubad, kemikaalid ja tööstustooted.
Seevastu impordib Eesti Prantsusmaalt sõidukeid ja transpordivahendeid, masinaid ja elektroonikaseadmeid, toidukaupu, jooke, tubakat ja kemikaale.

(allikas: Prantsuse Vabariigi majandus-, rahandus-, tööstus- ja digisuveräänsuse ministeeriumi riigikassa peadirektoraat).