Tagasivaade meie konverentsile: Eesti energia ülemineku võimalused ja väljavaated

Eelmisel neljapäeval toimus meie konverents teemal “Energiamajanduse üleminek Eestis”, kus meie esinejad, sektori spetsialistid, said meiega jagada oma nägemusi ja prognoose piirkonna energiaturu arengust.
Samuti oli meie liikmetel võimalus esitada küsimusi ja arutada tulevikuküsimusi.

Konverents algas meie presidendi sissejuhatava sõnavõtuga, millele järgnes meie esimene esineja, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi taastuvenergia sektori direktor Kristo Kaasik.
Kristo Kaasik alustas oma kõnet sellega, et tegi kokkuvõtte Eesti edusammudest taastuvenergia tootmise ja tarbimise eesmärkide saavutamisel, võrreldes teiste Euroopa riikidega.
Eesti on hea õpilane, sest ta on 8. Euroopa riik, kus taastuvenergia osakaal tootmises on kõige suurem (30,2% 2020. aastal).
Siiski on Eestil tõelised raskused odava energia tootmisel, mis karistab Eestit ja vähendab tema konkurentsivõimet sellel turul.
Igal juhul ei puudu riigil ambitsioonikus, sest valitsus on seadnud endale eesmärgiks toota 2030. aastaks 100% Eesti energiast taastuvatest energiaallikatest.
Kristo Kaasik andis meile ka ülevaate ressurssidest ja infrastruktuurist, mida kasutatakse nende eesmärkide saavutamiseks päikese- ja eelkõige tuuleenergia projektide kaudu.
See hõlmab ka muudatusi õigusaktides, et kiirendada nende projektide käivitamist ja saavutada need eesmärgid õigeaegselt.
Sel viisil loodab Eesti saada ka energiasõltumatumaks.

Seejärel oli Enefit Greeni teenuste ja taastuvenergia arendamise direktori Raido Halliku kord rääkida.
Raido Hallik märkis kõigepealt, et praegune energiakriis on toonud esile ELi sõltuvuse ulatuse fossiilsetest kütustest.
Enefit Greeni eesmärk on saada suurimaks taastuvenergia tootjaks Balti riikides ja saada selles sektoris oluliseks tegijaks Poolas.
Enefit Green tugineb praegu pikaajalistele energiamüügilepingutele, et investeerida uutesse taastuvenergia tootmise infrastruktuuridesse, keskendudes päikese- ja tuuleenergia täiendavusele.
Eelkõige rõhutas meie kõneleja vajadust arendada avamere tuuleparke.
Ühe meie liikme küsimuse peale tuumaenergia arendamise plaani puudumise kohta Eestis selgitas hr Hallik, et Eestil puudub selles valdkonnas kogemus ja seetõttu on oht, et raisatakse liiga palju aega, et koolitada välja palju insenere ja töötajaid, keda on vaja seda tüüpi projektide jaoks.

Lõpuks oli Normandia piirkonna taastuvenergia osakonna endise direktori Stéphane Lobbedey sõnavõtt.
Härra Lobbedey tutvustas kõigepealt Normandia piirkonda energiatootmise seisukohast.
Normandia piirkond on olnud mere taastuvenergia valdkonnas esirinnas, sest 2005. aastal käivitati Veulettes-sur-Meris Prantsusmaa esimene avamere tuulepargi projekt.
Piirkonna atraktiivsus mere taastuvenergia valdkonnas tuleneb suurtest jõupingutustest kohalike omavalitsuste, energiatootjate ja ülikoolide koordineerimisel ning rahvusvahelisest koostööst (eelkõige Kanada ja Šotimaaga).
Samuti on Normandia piirkond teinud suuri investeeringuid oma infrastruktuuri, näiteks Le Havre’i ja Cherbourg’i sadamatesse.
Seejärel pöördus härra Lobbedey vesiniku teema juurde, mis on jällegi olnud Normandia piirkonnas suurte investeeringute allikaks.
Esitleti mitmeid vesinikuga seotud projekte ja algatusi.

Meie konverents lõppes buffetiga ning vahetuste ja võrgustike loomiseks mõeldud ajaga.
Soovime tänada meie kõnelejaid nende sisukate selgituste ja teadmiste eest ning meie liikmeid osalemise eest.

Ärge jätke vahele meie eelseisvaid konverentse ja üritusi:

5. aprill: Hommikusöök Prantsuse saatkonnas Eestis
20. aprill – 18:00/21:00: Start-up konkurss – Uus algus: Ukraina naiste mõjuvõimu suurendamine mentorluse kaudu
8. mai – kokteil + õhtusöök koos MEDEF Lille Métropole’iga