Kuidas valisite oma töökoha?

Otsustasin kandideerida CAdFEsse praktikale, sest kuna olen huvitatud rahvusvahelistest suhetest, tahtsin rohkem teada saada Prantsusmaa ja teiste Euroopa riikide, eelkõige Balti riikide vahelistest majandus- ja kaubandussuhetest.
Samuti tundus see hea võimalus mõista avaliku ja erasektori vahelisi suhteid rahvusvahelisel tasandil, aidata mingil moel kaasa Prantsusmaa majandusarengule välismaal, arendada uut nägemust ettevõtlusest ja avastada uut kultuuri.

Kas te räägiksite meile veidi lähemalt oma õpingutest ja sellest, millistele erialadele soovite spetsialiseeruda?

Läbisin ärikooli ja filosoofiateaduskonna, enne kui jõudsin 2021. aastal Rennes’i poliitikainstituuti (Sciences Po).
Sellest ajast alates olen järginud üsna üldist õppekava, keskendudes peamiselt sotsiaalteadustele, majandusele, õigusele, ajaloole ja võõrkeeltele.
Otsustasin keskenduda diplomi ajal võimaluse korral rahvusvaheliste suhete aspektile, mida jätkasin ka 2022. aasta teisel poolel Austraaliasse, Brisbane’is asuvasse Queenslandi ülikooli õppima minnes.
Tagasi Prantsusmaal hakkasin otsima praktikakohta, mis vastaks minu huvile rahvusvaheliste suhete vastu, ning tulin Eestisse, et avastada ja panustada CAdFE tegevusse.

Septembris alustan ma Sciences Po Rennes’i rahvusvaheliste suhete magistriõppekursust ja esialgu tahan ma seda teed jätkata.

Kas teil on juba ettekujutus sellest, millise elukutse poole te tahaksite liikuda?

Mul ei ole veel väga täpset ettekujutust, kuid tahaksin minna tööle, mis eeldab teatud teadmisi rahvusvahelistes suhetes.
See võiks olla näiteks konsultandi või rahvusvahelise arenguametniku ametikoht erasektoris või rahvusvaheliste suhete üksuse juhi ametikoht avalikus halduses.
Teisest küljest võiksid mind huvitada ka ametikohad diplomaatilises teenistuses või rahvusvahelistes organisatsioonides.

Milline oli teie mulje Eestist, kui te eelmise aasta märtsis saabusite?

Nagu paljud inimesed Prantsusmaal, teadsin ma Eestist väga vähe, kuigi teadsin mõned asjad riigi ja piirkonna ajaloost üldiselt.
Üks ettekujutus, mis mul saabudes oli, oli see, et tegemist on külma kliimaga riigiga, kus võib olla raskem sotsiaalselt integreeruda kui teistes riikides.
Need eelarvamused ei ole täiesti valed, kuid neid tuleb siiski täpsustada.
Võrreldes teiste Balti riikide pealinnadega jättis Tallinn mulle mulje rahulikust linnast, mille arhitektuuripärand on hästi säilinud.
Ja samuti avastasin Eesti kohta pisut uurides, et see on digitaliseerimise esirinnas olev poliitika, mis äratas mu uudishimu väga.

Mis oli teie suurim üllatus?

Pean tunnistama, et Eestis elamine ei olnud tegelikult “šokk”, kuigi märkasin mõningaid suuri erinevusi.
Kõige rohkem üllatas mind ehk see, kui lihtsalt kõikvõimalikud haldusformaalsused on tehtud: vähem kui kahe tunniga sain kõik elamiseks vajalikud paberid kätte ja mul oli olemas transpordikaart, millega saan Tallinnas tasuta ringi liikuda.

Igapäevaselt on eestlased palju vaiksemad kui ühegi teise riigi elanikud, mida ma varem olen külastanud, ja nädalavahetustel on Tallinn äärmiselt vaikne linn, mis on minu arvates üsna meeldiv.

Ennekõike avastasin linna ja riigi, mis on täielikus arengus, ning täiesti teistsuguse vaate Euroopast, mis oli väga huvitav.

Mida olete oma praktikast õppinud?

See kursus on mulle palju õpetanud mitmel tasandil.
Kõigepealt sain teada, kuidas ühing töötab, milline on “kaubanduskoja” mudel ja sain parema ülevaate kõigist vahenditest, mida on vaja ettevõtjate võrgustiku arendamiseks, ärivõimaluste loomiseks ja prantsuskeelse maailma ettevõtete edendamiseks Eestis.
Kõige rahuldustpakkuvam osa oli kindlasti kohtumised, mida ma sain teha tänu tegevustele, mida me saime koos CAdFEga läbi viia.
Mul oli võimalus rääkida ettevõtjatega kõigist elualadest, kelle profiil ja tegevus on väga erinev, kuid sain rääkida ka ametnike ja esindajatega mitmest riigist, sealhulgas Eestist ja Prantsusmaalt.
Mul oli ka võimalus osaleda konverentsidel, mis andsid mulle parema ülevaate Eesti majandusküsimustest, aga ka välise vaatenurga Prantsusmaa majanduspoliitikale.
Mis puutub oskustesse, siis sain kirjutada palju artikleid ja aruandeid, kasutada palju suhtlusvahendeid ja rääkida igapäevaselt inglise keeles, mis oli minu jaoks väga kasulik ja on kahtlemata kasulik ka tulevikus.

Mis teile vähem meeldis?
Miks või miks mitte?

Üldiselt on see kursus olnud minu jaoks positiivne kogemus, nii et siin on vähe halbu punkte, mida mainida.
Vähem “meeldivad” perioodid, kui nii võib öelda, olid peamiselt need, kui meil oli raskusi oma ürituste korraldamisel, kas siis formaadi või mõnikord piisava hulga inimeste kokku saamise raskuste tõttu.
Kuid need asjad on osa tööst ja need ei tohiks olla heidutavad, sest lõpuks lahendatakse need alati.

Kuidas aitab see kursus teid tulevikus?

See praktika on olnud kasulik, sest see on andnud mulle kogemuse, millest mul puudus, et ma saaksin täpsemalt mõelda oma karjääriplaani üle.
Samuti sain säilitada ja omandada oskusi paljudes valdkondades, mida mul on kindlasti vaja uuesti kasutada.
Samuti sain kohtuda mitmete spetsialistidega, luues võrgustiku, millele võin tulevikus tugineda.
Samuti õppisin palju riigi ja piirkonna majanduse ja ajaloo kohta, mis on väga kasulik minu tulevaste õpingute jaoks.
See praktika on olnud minu jaoks väga tasuv ja ma arvan, et ma tulen sellest välja pädevamana ja teadlikumana.

“Soovin tänada kõiki inimesi, kes aitasid seda praktikat nii huvitavaks muuta, ja eriti CAdFE juhatuse liikmeid, kes toetasid ja juhendasid mind kogu aeg.”