Eesti ja Prantsusmaa kahepoolne kaubandus 2023. aastal

Originaalartikli lugemiseks klõpsake siin

Kokkuvõte: Kui kaubavahetus Prantsusmaa ja Eesti vahel vähenes 2023. aastal 5%, siis Eesti teenuste eksport Prantsusmaale kasvas järsult (+22%).
Kuigi Eestil on õnnestunud teenustega kaubavahetuse ülejääk saavutada, on kaubavahetuse lõppbilanss tasakaalulähedane, kusjuures Prantsusmaa möönab 17 miljoni euro suurust puudujääki.
Toorainehindade languse ja Venemaaga toimuva kaubavahetuse vähenemise keerulises olukorras tõusis Prantsusmaa ühe koha võrra ja tõusis Eesti 12. suurimaks kaubanduspartneriks.
Siiski jääb Prantsusmaa võrreldes Eesti naabrite, Saksamaa ja ingliskeelse maailmaga teisejärguliseks partneriks.
Seevastu on Eesti Balti riik, kellega Prantsusmaa kaupleb kõige vähem, nii et partnerlus on endiselt piiratud.

Kaubavahetus Prantsusmaa ja Eesti vahel kasvab, kuid on endiselt piiratud

2023. aastal vähenes Prantsusmaa ja Eesti vaheline kaubavahetus veidi (-5%), kuid Prantsusmaa väike kaubandusbilansi ülejääk suurenes. Eesti eksport vähenes 7% ja Prantsusmaa eksport 4%, vastavalt 351 miljoni ja 401 miljoni euroni.
Seega on Prantsusmaal, nagu ka 2022. aastal, kaubandusbilansi ülejääk, mis on sel aastal hinnanguliselt 49 miljonit eurot (+29%).

Siiski on Prantsusmaa suhteline osakaal Eesti turul tõusnud, muutes ta Eesti 12. suurimaks kaubanduspartneriks (1 koht rohkem). Kuigi need arvud on langenud, arvestades, et Eesti kaupade väliskaubanduses on olnud raske aasta (-16% ekspordi ja -17% impordi osas), on Prantsusmaa osakaal Eesti kaubavahetuses kasvanud.
Prantsusmaa on 2022. aastaks Eesti 13. klient ja 12. tarnija.
Kui arvestada ka teenuseid, tõuseb Prantsusmaa ühe koha võrra ja saab Eesti 12. majanduspartneriks.
Kaubandus Prantsusmaaga moodustab 1,9% Eesti väliskaubandusest (+0,2 punkti), mis on ligikaudu sama suur kui kaubavahetus Lähis-Ida (sh Türgi) ja Venemaaga.

Kuigi Prantsusmaal on puidul jätkuvalt domineeriv roll, on kõrge lisandväärtusega toodete osakaal kaubavahetuse koosseisus 2023. aastal suurenenud. Eesti ekspordib elektri- ja elektroonikaseadmeid (27% aastal 2023), puitu (25%), keemiatooteid (8%) ja transpordivahendeid (7%).
Eestist müüdavate toodete väärtuselt viis suurimat toodet on telekommunikatsiooniseadmed, vineer, saematerjal, küttepuit ja kokkupandavad ehitised.
Elektri- ja elektroonikaseadmete kaubandus kasvas 15% ja transpordivahendite kaubandus 19%, samas kui puittoodete kaubandus vähenes 21% ja kemikaalide kaubandus 48%.

Meie ekspordi koosseis Eestisse on stabiilne ning kaubandus keskendub samuti kõrge lisandväärtusega toodetele, samuti metallkomponentidele ning veinidele ja kangetele alkohoolsetele jookidele. Eksport koosneb elektri- ja elektroonikaseadmetest (25%), transpordivahenditest (16%), metallidest (14%) ja toidukaupadest (13%, millest 61% moodustavad vein ja kanged alkohoolsed joogid).
Sisulised erinevused on väiksemad kui Eesti ekspordi puhul: metallide kaubandus on vähenenud (-32%), transpordivahendite kaubandus on kasvanud 13%, ülejäänud erinevused ei ole märkimisväärsed.
Viis suurimat Prantsusmaalt müüdavat toodet on väärtuse poolest autod, terasplekid, vein, traktorid ja ravimid.
Kümnesse kuuluvad ka kanged alkohoolsed joogid, ilutooted ja parfüümid.

Eesti 88 miljoni euro suurusest veiniimpordist on suurim turuosa Prantsusmaal (24%), millele järgneb Itaalia (22%).
Prantsusmaal on ka suuruselt kolmas turuosa (13%) Eesti kangete alkohoolsete jookide impordist (96 miljonit eurot, mis tähendab kasvavat turgu 9% aastaks 2023).
Prantsusmaa on ka Eesti parfüümide müügis esikohal (6 miljonit eurot ehk 16% turust).

Prantsuse-Eesti teenuskaubandus on alates 2019. aastast kahekordistunud.

Kui 2023. aastal Prantsusmaa eksport veidi vähenes, siis Eesti teenuste eksport oli väga dünaamiline (+22%). 2023. aastal kasvas kahepoolne teenuskaubandus keskmiselt 8%: Prantsusmaaga kasvas see 22% ja Eestiga vähenes 6%.
Seega toimub 2023. aastal üleminek tasakaalustatud kaubandusbilansist (+ 2 miljonit eurot Eesti jaoks) Prantsusmaa puudujäägile (67 miljonit eurot).
See puudujääk ületab Eesti kaubavahetuse puudujäägi, mistõttu on kahepoolne suhe Prantsusmaa jaoks väikese puudujäägiga: -17 miljonit eurot.
Keskpikas perspektiivis kasvab Eesti ja Prantsusmaa vaheline teenuskaubandus jõudsalt: alates 2019. aastast on see kahekordistunud.

Prantsusmaa on Eesti 11. tähtsaim partner teenuskaubanduses ning 40% kaubavahetuse väärtusest pärineb teenustest: see on veidi kõrgem kui Eesti keskmine 34%.

Suurem osa sellest kaubandusest on seotud “muude äriteenustega” (sealhulgas teadus- ja arendustegevus ja konsultatsioonid ): Eesti ekspordib 53% nendest teenustest, 24% IT- ja infoteenustest, 9% transpordist ja 7% turismist, samas kui Prantsusmaa ekspordib 56% “muudest äriteenustest”, 18% turismist, 13% transpordist ja 7% IT- ja infoteenustest.
Lisaks ekspordib Eesti rohkem IT-teenuseid (tänu oma digitaalsele mudelile), samas kui Prantsusmaa keskendub rohkem turismile ja transpordile.

Vastastikku jäävad need partnerlused tagasihoidlikuks.

Kuigi suundumus on julgustav, on Prantsusmaa Eesti jaoks endiselt teisejärguline partner. Kuigi Prantsusmaa osakaal Eesti kaubavahetuses on tõusnud 12. kohale, on see tingitud pigem kaubavahetuse vähenemisest Venemaaga (-92% Venemaa kaupade impordis) kui kahepoolse kaubanduse tegelikust suurenemisest.
Kaubanduse väärtuse mõningane vähenemine võrreldes trendiga on seletatav ka kaubanduse struktuuriga, mis keskendub kõrge lisandväärtusega kaupadele, mida toorainehinnad mõjutavad vähem.

Isegi kui Eesti peamised partnerid on naaberriigid (Soome, Läti, Leedu, Rootsi), siis mõned Prantsusmaaga võrreldavad riigid on Eestis paremad . Saksamaa on Eesti jaoks oluline partner (3. partner, 4 korda rohkem kaubavahetust kui Prantsusmaa) ja Ühendkuningriik on üks peamisi teenusepakkujaid (6. koht, 9. partner tervikuna).
Itaalia tulemused on sarnased meie omadega, kuid kaubavahetusele keskendunud (13. partner, teenuste puhul 10. ja kaupade puhul 21. koht).

Enamiku oma enimmüüdud toodete (autod, traktorid, ravimid) puhul on Prantsusmaa endiselt teisejärguline tarnija.
Autotehnika osas moodustab Prantsusmaa vaid 2,5% Eesti autoimpordist (40 miljonit eurot), mis on umbes 9 korda vähem kui Saksamaa ja 12 korda vähem kui Rootsi.
Traktorite puhul moodustab Prantsusmaa 8% impordist, s.t 5. suurim turuosa.
Ravimite segmendis moodustab Prantsusmaa samuti vaid 3% Eesti 600 miljoni euro suurusest impordist.

Seevastu moodustab Eesti vaid 0,06% Prantsusmaa kaubavahetusest.
755 miljoni euro suuruse kaubavahetusega on Eesti see Balti riik, kellega me kõige vähem kaupleme, jäädes napilt maha Lätist (839 miljonit eurot) ja kaugelt maha Leedust (2 miljardit eurot).

Andmeallikad: Statistikaamet/Eesti Pank, Banque de France.

Artikli allikas: Majandus-, rahandus-, tööstus- ja digitaalarengu ministeeriumi riigikassa osakond.

Link originaalartiklile: https: //www.tresor.economie.gouv.fr/Pays/EE/relations-bilaterales