Prantsusmaa ja Eesti vaheline kahepoolne kaubandus on viimastel aastatel, eriti COVIDi järgsel perioodil, märkimisväärselt arenenud.
Aastatel 2020-2021 kasvas kahe riigi vaheline kaubandus hüppeliselt ning 2023. aastaks oli eriti märkimisväärne Eesti teenuste eksport Prantsusmaale, mis kasvas muljetavaldavalt 22%.
Teenused moodustavad nüüd 40% kahe riigi vahelise kaubanduse koguväärtusest, mis peegeldab laiemat üleminekut teenustepõhisele majandusele.

Kaupade osas ulatub Prantsusmaa eksport Eestisse 2023. aastal 755 miljoni euroni, mis näitab tugevaid kaubandussidemeid ja edasise kasvu potentsiaali.
Tegelikult on Prantsusmaa positsioon Eesti jaoks olulise kaubanduspartnerina pidevalt paranenud.

Kui 2022. aastal oli Prantsusmaa Eesti 13. suurim klient ja tarnija, siis 2023. aastaks tõusis ta 12. suurimaks tarnijaks. Kokkuvõttes on Prantsusmaa nüüd Eesti 12. suurim majanduspartner, kusjuures kahepoolne kaubandus moodustab 1,9% Eesti väliskaubandusest, mis on tagasihoidlik, kuid pidev +0,2 protsendipunkti suurune kasv võrreldes eelmise aastaga.

Põhinäitajad 2024. aasta esimesest poolaastast

2024. aasta esimesel poolel oli aga Prantsusmaa ekspordis ja impordis mõningaid kõikumisi.
Prantsusmaa eksport Eestisse vähenes 13,5%, langedes 235 miljonilt eurolt 2023. aasta esimesel poolaastal 203 miljoni euroni 2024. aasta samal perioodil.
Suurim langus toimus sellistes sektorites nagu elektroonika- ja arvutitooted, mis vähenesid 19%, ning transpordivahendid, mille puhul oli märkimisväärne 37%-line langus.

Teisalt jäi Prantsusmaa import Eesti toodetest suhteliselt stabiilseks, ulatudes 2024. aasta esimesel poolel ligikaudu 170 miljoni euroni.
Selle raames toimusid märkimisväärsed sektoripõhised muutused: puidu import vähenes 9% (ligikaudu 45 miljonit eurot), kuid arvutite ja elektroonikaseadmete import tegi märkimisväärse hüppe (54%), mis moodustas ligikaudu 30 miljonit eurot.
Ainuüksi need kaks sektorit moodustavad poole kogu Prantsusmaa poolt imporditud Eesti kaupade väärtusest.

Kuid Prantsusmaa import sellistes sektorites nagu põllumajandustooted vähenes järsult 96%, samuti vähenes süsivesinike ja farmaatsiatoodete import.

Peamised kaubanduskategooriad

Eesti põhiekspordis Prantsusmaale domineerivad endiselt puit ja puidutooted ning muud olulised kategooriad on masinad ja elektroonikaseadmed, samuti tööstuskaubad, kemikaalid ja tööstustooted.
Teiselt poolt ekspordib Prantsusmaa Eestisse sõidukeid ja transpordivahendeid, masinaid, toidukaupu, jooke, tubakat ja kemikaale, mis näitab, et kahe riigi vahel vahetatavate kaupade spekter on lai.

Eesti kaubandustulemused juulis 2024

Statistikaameti andmetel vähenes Eesti kaubavahetuse puudujääk 2024. aasta juuli seisuga 59 miljoni euro võrra, kusjuures kaupade eksport kasvas 5% ja import 1%.
Juulis ulatus eksport kokku 1,3 miljardi euroni ja import ligi 1,7 miljardi euroni, mille tulemusel oli kaubavahetuse puudujääk 321 miljonit eurot.

Ekspordi kasv oli suures osas tingitud Eesti päritolu kaupade ekspordi suurenemisest, mis suurenes võrreldes juuliga 2023. aastal 12%.
Eelkõige eksporditi elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandustooteid ja toiduvalmistisi (13%) ning puittooteid (10%).

Prantsusmaa on jätkuvalt peamine ekspordipartner, kusjuures Eesti ekspordib märkimisväärses mahus masinaid ja elektroonikakaupu.
Ka puidu- ja põllumajandustooted on tähtsal kohal, mis kajastab Eesti rikkalikku loodusvarade baasi ja tugevat tööstussuutlikkust.

Muutused impordi- ja ekspordisektorites

Juulis 2024 toimusid Eesti kaubandusdünaamikas märkimisväärsed muutused.
Jätkuvalt domineeris eksport Soome, Lätti ja Leetu, kusjuures peamised ekspordikategooriad olid elektri- ja transpordivahendid.
Samas kasvas Eesti eksport Singapuri märkimisväärselt 17 korda, mis oli tingitud mineraalsete toodete müügi suurenemisest, samas kui eksport Lätti vähenes 16%, peamiselt mineraalsete toodete ekspordi vähenemise tõttu.

Impordi poolel oli kõige suurem kasv tooraine ja keemiatoodete puhul, mille väärtus kasvas 19%.
Põllumajandustoodete ja toiduvalmististe import suurenes samuti 13%.
Kõige rohkem vähenes import mineraalsete toodete kategoorias, mis vähenes 30%.

Eesti peamised impordipartnerid olid juulis 2024 Soome, Saksamaa ja Leedu, kusjuures peamised impordikategooriad olid transpordivahendid ja mineraalsed tooted.
Eelkõige suurenes märkimisväärselt, enam kui kolmekordselt, import Türgist, mille põhjuseks oli transpordivahendite sissevool.

Kahepoolse kaubanduse positiivsed väljavaated

Prantsusmaa ja Eesti vahelise kahepoolse kaubanduse üldised suundumused peegeldavad nii väljakutseid kui ka võimalusi.
Kuigi teatavates sektorites, näiteks transpordivahendid, toimus langus, näitab digitaalteenuste ja elektroonikaseadmete ekspordi kasv nende kahe riigi vahelise kaubanduse arenevat iseloomu.

Mõlemad riigid saavad kasu jätkuvast koostööst, eriti sellistes valdkondades nagu tehnoloogia, teenused ja jätkusuutlikkus.
Kuna Eesti jätkab oma tööstusbaasi tugevdamist ja oma ülemaailmse jalajälje laiendamist, on potentsiaal kaubavahetuse edasiseks kasvuks Prantsusmaaga jätkuvalt tugev.

Mõlema riigi jaoks annavad need kaubandusnäitajad märku jätkuvast partnerlusest, millel on ruumi laienemiseks, eriti kui nad liiguvad keerulisel pandeemiajärgsel majandusmaastikul.

(Allikad: Prantsuse Vabariigi majandus-, rahandus-, tööstus- ja digisuveräänsuse ministeeriumi riigikassa peadirektoraat; ERRNews; Statistikaamet)