FICE 2024 konverentsi analüüs: Välismaiste ettevõtete väljakutsed ja võimalused Eestis

17. aprillil osalesid CAdFE esindajad FICE konverentsil “Kas välismaised ettevõtted tahavad Eestisse jääda?
Konverentsil keskenduti FICE juhtide uuringu tulemustele, mis põhineb paljude välisinvestorite ja FICE liikmete vastustel. Uuringu eesmärk oli anda ülevaade Eesti investeerimissuundadest aastaks 2023, sealhulgas majanduskasvust, palkadest, samuti teavet tulevaste investeerimisplaanide ja Eesti majanduskasvuga seotud murede kohta.

FICE 2024 tegevusaruandes tuuakse esile nii Eesti majanduse lubadused kui ka väljakutsed.
Ettevõtete juhtidelt saadud teabe põhjal annab aruanne põhjaliku ülevaate praegustest meeleoludest, millest ilmneb nii optimism kui ka kartus.

Positiivsed väljavaated :

Vaatamata ebakindlusele ootab märkimisväärne osa vastanutest (38%), et majandus kasvab tuleval aastal. Julgustav on see, et 54% ootab oma tulude suurenemist samal perioodil, kusjuures tehnoloogia- ja IT-sektorid on selle kasvu eesotsas lähiaastatel.

Tulevased väljakutsed:

Hoolimata optimistlikest prognoosidest ähvardab Eesti edasiminekut siiski mitu takistust. Kasvav inflatsioon on vähendanud ettevõtete konkurentsivõimet oma peamiste kaubanduspartnerite suhtes, mõjutades peaaegu poolt vastanutest (47%). Hoolimata tööjõukulude tõusust ja tööjõupuudusest tulenevatest märkimisväärsetest probleemidest kavatseb 28% ettevõtjatest järgmise 6 kuu jooksul oma tööjõudu suurendada.

Poliitiline ebakindlus :

Üheks kõige pakilisemaks probleemiks, mida uuringus esile toodi, on poliitika kujundamise suurenenud ettearvamatus.
Regulatiivse stabiilsuse ning avaliku ja erasektori vahelise dialoogi puudumine on suurendanud ettevõtjate ebakindlust. Peaaegu pooled vastanutest (47,8%) väljendasid rahulolematust sellega, et Eesti valitsus on nende muredele reageerinud, eriti seoses hiljutiste maksutõusude ja ettevõtte tulumaksureformiga.

Piirkondlikud erinevused ja haridussüsteem :

Teine kriitiline probleem, mida raportis mainitakse, onEesti sisesed suured piirkondlikud majanduslikud erinevused . Samal ajal kui pealinna piirkond õitseb, jäävad teised piirkonnad maha, mis süvendab sotsiaalmajanduslikke erinevusi.
Lisaks takistavad Eesti kasvupotentsiaali ebapiisavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning puudused haridussüsteemis.

Soovitused kasvuks :

Arvestades neid probleeme, esitatakse uuringus otsustajatele mitmeid soovitusi jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks:

– Kutsehariduse tugevdamine: keskendumine kutseharidusele ja tööstusharude vaheliste sidemete tugevdamine, et tõhusalt lahendada oskuste puudujäägid.

– Kvalifitseeritud tööjõu ligimeelitamine: regulatsioonide ja viisakvootide leevendamine, et meelitada ligi kvalifitseeritud tööjõudu, vähendada tööjõupuudust ja edendada innovatsiooni.

– Dialoogi parandamine: parema dialoogi edendamine avaliku ja erasektori vahel, et tagada vastutustundlik poliitika kujundamine ja regulatiivne stabiilsus.

– Suurendada teadus- ja arendustegevuse kulutusi: seada prioriteediks investeeringud teadus- ja arendustegevusse, et stimuleerida innovatsiooni ja üleminekut kõrgema lisandväärtusega sektoritele, tugevdades Eesti konkurentsivõimet maailmas.

Kokkuvõte:

Kuigi Eesti majandus on vastupidav ja potentsiaalselt kasvuvõimeline, on pikaajalise heaolu tagamiseks väga oluline tegeleda FICEi aruandes esile toodud probleemidega . Kui Eesti võtab neid soovitusi arvesse ja edendab sidusrühmade koostööd, saab ta liikuda läbi ebakindlate olukordade ja võtta suund jätkusuutliku ja kaasava majandusarengu suunas.

Esimene paneel: Kas välismaised ettevõtted tahavad Eestisse jääda?

Konverentsile järgnes paneeldiskussioon, mille esimene osa käsitles täitevvõimu uurimise pealkirja ja uuris sellest saadavaid õppetunde.
Kris Leinatammi modereeritud paneelis esitasid oma seisukohti majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, Ericssoni Eesti direktor ja juhatuse esimees Sirli Männiksaar, TalTechi makromajanduse professor Karsten Staehr ja BlueMount Capital (UK) Ltd. tegevjuht dr Scott Levy.

Suunamine majanduslike väljakutsetega :

Üks peamisi paneelil tõstatatud probleeme oli kõrge inflatsioonimäär, eriti tootmissektoris. Energia- ja elektrihindade tõus on põhjustanud ebakindlust ja vähendanud majandusprognoose.
Karsten Staehr rõhutas vajadust mõistliku maksupoliitika järele, pooldades suhteliselt ühetaolist maksusüsteemi ja progressiivset tulumaksustamist. Ta rõhutas kasutamata ümberjaotuspotentsiaali ja kutsus üles hoolikalt tasakaalustama kulutusi ja maksustamist.

Kommunikatsioon ja juhtimine :

Dr Scott Levy rõhutas valitsuse ja ettevõtjate vahelise tõhusa suhtluse tähtsust . Ta rõhutas, et ettevõtted peaksid keskenduma oma äritegevusele, mitte lobitööle, ning kutsus üles poliitikas pragmaatiliseks lähenemiseks.
Eesti juurdepääsetav poliitiline maastik, mida iseloomustab väike avalik teenistus, toodi esile kui positiivne aspekt, mis hõlbustab suhtlust poliitikakujundajate ja ettevõtjate vahel.

Prognoositavus ja investeerimiskliima :

Sirli Männiksaar rõhutas prognoositavuse tähtsust Eestis tegutsevatele ettevõtetele . Vaatamata muredele rõhutas ta märkimisväärseid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, mille eesmärk on majanduse kahekordistamine järgmise kümne aasta jooksul.
Ta rõhutas, et Eestis on lihtne äri ajada, viidates vähesele bürokraatiale ja soodsale keskkonnale.

Eesti atraktiivsus :

Minister Riisalo vaidlustas arusaamad majanduse stagnatsioonist, viidates käegakatsutavale kasvule ja arengule eri sektorites. Ta tunnistas olemasolevaid probleeme, kuid jäi Eesti investeerimispotentsiaali suhtes optimistlikuks. Sirli Männiksaar kordas seda arvamust, viidates Ericssoni märkimisväärsetele investeeringutele teadus- ja arendustegevusse Eestis ning riigi atraktiivsusele elukvaliteedi osas.

Oskuste lõhe ületamine :

Karsten Staehr rõhutas vajadust kõrvaldada oskuste puudujäägid Eestis, kutsudes üles koolitusprogramme ja haridussüsteemi parandamist. Dr. Scott Levy tervitas Eesti haritud, inglise keelt kõnelevate noorte talentide hulka kui konkurentsieelist teiste riikide ees. Samas rõhutas ta ka, kui oluline on ületada haridussüsteemi ja ettevõtete vajaduste vaheline lõhe praktika ja praktika kaudu.

3. Aasta Koja auhind 2024

Sel korral andis FICE välja aasta 2024 koja auhinna, mis põhineb iga koja osalemisel uuringus proportsionaalselt tema suurusega.
Tänu oma liikmete vankumatule pühendumusele valiti CAdFE aasta 2024 kojaks, mis on liikmete ja juhatuse kaheaastase pühendumuse tulemus! See on oluline auhind tulevase Prantsuse kaubandus- ja tööstuskoja jaoks Eestis.
Violaine Champetier de Ribes võttis auhinna vastu FICE presidendilt Peter Thomsenilt.

4. “Mida vajavad välismaa ettevõtted, et Eestis edukalt tegutseda?”

Teine paneeldiskussioon keskendus olulisele ja provokatiivsele küsimusele: “Mida on vaja selleks, et välismaa ettevõtted saaksid Eestis edukalt tegutseda?” . Tänu silmapaistvale esinejate paneelile ja informatiivsele mõttevahetusele pakkus istung väärtuslikke teadmisi Eesti ärimaastikku kujundavatest väljakutsetest ja võimalustest.
Teises paneelis, mille esinejate hulka kuulusid Luminor Eesti peaökonomist ja Tartu Ülikooli makromajanduse dotsent Lenno Uusküla, Tera Ventures’i riskikapitalipartner David Clark ja Möhring Groupi juht ja Balti Spoon OÜ tegevjuht Edmund Smolarek, arutleti teemal “Mida vajavad välisfirmad Eestis edukaks tegutsemiseks”, kusjuures arutelu modereeris FICE sekretär ja Eesti Dialoogi Akadeemia asutaja Bart Cosijn.

Lenno Uusküla tõi esile kiireloomulise probleemi: kvalifitseeritud personali puuduse, rõhutades, et erinevate probleemide hulgas jäetakse see aspekt sageli tähelepanuta.

Edmund Smolarek kordas vastupanuvõimet, rõhutades vajadust ületada takistusi.
Ta illustreeris oma seisukohta, viidates raskustele elektrikute leidmisel, vaatamata 296 inimese töölevõtmisele, mis nõuab värbamist teistest piirkondadest.

David Clark kiitis Eesti madalat bürokraatiataset ja kutsus üles suurendama investeeringuid nii idufirmadesse kui ka tootmisse.

Hr Smolarek rõhutas, et oluline on säilitada tasakaal idufirmade ja tootmissektori vahel.

Lenno Uusküla hoiatas siiski rahulolu eest, märkides, et hinnatõus ajendab mõningaid inimesi Eestist lahkuma.
Arutelu tõi esile ka töötleva tööstuse tähtsust, kusjuures Edmund Smolarek märkis, et see annab umbes 15% Eesti SKTst, kusjuures kaks kolmandikku toodangust läheb ekspordiks.
Veelgi enam, tootmissektoris töötab üle 120 000 inimese!

Osalejad rõhutasid ühiselt koostöö, jätkusuutlikkuse ja innovatsiooni tähtsust välismaiste ettevõtete edule Eestis, pakkudes mitmekülgset vaatenurka areneval ärimaastikul navigeerimiseks.

Kokkuvõte:

FICE konverentsil uuriti Eesti majandusmaastikku, tuues esile nii võimalusi kui ka väljakutseid. FICE juhtide uuringu aruandes esitatud järeldused tõid esile vajaduse tegeleda selliste probleemidega nagu kasvav inflatsioon, poliitiline ebakindlus ja piirkondlikud erinevused . Paneeldiskussioonides rõhutati ka koostöö, innovatsiooni ja oskuste lõhe ületamise tähtsust jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks. Kokkuvõttes andis konverents väärtuslikku teavet ja strateegiaid Eesti muutuvas ärikeskkonnas navigeerimiseks. Sel puhul tuleb märkida, et CAdFE sai aasta parima koja prestiižse auhinna. Kui soovid töötada Eesti juhtiva väliskaubanduskoja juures, siis tule ja liitu meiega! Tutvu lähemalt tegevuste ja võimalustega, mida pakub CAdFE, Eesti tunnustatud eeskuju rahvusvaheliste ärisuhete arendamisel.

Florent Angibaud – CAdFE kommunikatsioonipraktikant