Kommunikatsioon ja tööstiil

Mari-Liis juhib kohe alguses tähelepanu sellele, et suhtlus- ja tööstiilid on Eesti ja Prantsusmaa vahel väga erinevad.
Eestis on hierarhia eri tasandite vaheline suhtlus avatum , soodustades otsest suhtlust ja vaba arvamuse avaldamist, isegi kui see on vastuolus juhtkonnaga.
Prantsusmaal seevastu võib autoriteedi kahtluse alla seadmist taunida.

Ka ajajuhtimise osas on märkimisväärseid erinevusi.
Eestis menetletakse makseid kiiresti ja arve tasumist oodatakse nädala jooksul pärast selle väljastamist, samas kui Prantsusmaal võib maksetähtaeg ulatuda 30 päevani või kauemgi. Ka e-kirjadele reageeritakse Eestis kiiremini, kus vastused saadetakse poole päeva jooksul, samas kui Prantsusmaal oodatakse vastamisega tavaliselt paar päeva.

Lähenemine läbirääkimistele

Läbirääkimiste puhul ilmnevad ka kultuurilised erinevused. Prantsusmaal on tinkimine tavaline, eriti tariifide läbirääkimistel, kus osapooltelt oodatakse sageli järeleandmisi, et jõuda kokkuleppele. Eestis seevastu võidakse läbirääkimistel keskenduda pigem muudele aspektidele, nagu mahud või lisateenused, mitte aga tariifidele.
Selle põhjuseks on see, et eestlased usuvad, et pakutud tariif on üldiselt õiglane hind, mille üle ei ole võimalik läbirääkimisi pidada.

Professionaalne võrgutamine

Prantsusmaal on kutseline võrgutamine ärimaailmas mõnikord üllatav, kuid kõikjal esinev nähtus. See praktika võib avalduda ülemuste ja alluvate vahelistes suhetes, kolleegide vahelistes suhetes, kuid kõige sagedamini leiab see aset suhtluses klientidega.
Klientide võrgutamine oma toote müümiseks on prantsuse kunst, mis võib esialgu olla segadust tekitav.
Mari-Liis märgib siiski, et ta on õppinud seda dünaamikat, mis näib olevat prantsuse ametialase struktuuri lahutamatu osa, mõistma ja integreerima.

Eestis on kaugtöö laialdasemalt levinud ja paremini aktsepteeritud. Eestlased on kaugtööd omaks võtnud olulisel määral, võimaldades neile suuremat paindlikkust ja paremat tasakaalu töö- ja eraelu vahel.
Seda kaugtöökultuuri võib seostada mitmete teguritega, sealhulgas tööandjate ja töötajate vahelise vastastikuse usalduse ning tehnoloogiliste edusammudega, mis hõlbustavad kaugtööd.
Prantsusmaal hinnatakse väga kõrgelt tööl kohalolekut, mis väljendub sageli väljendunud kohalolekus, kus töötajatelt oodatakse kontoris viibimist kella 9st kuni 19ni.
Kuigi kaugtöö on muutunud üha populaarsemaks, valitseb endiselt arvamus, et kodus töötamine tähendab vähem tööd.

Suhtumine vanusesse ja haridusse

Silmatorkavad on ka erinevused vanuse ja hariduse suhtumises.
Eestis on tavaline, et juhtival ametikohal on suhteliselt noor inimene. Selline lähenemine põhineb individuaalsete oskuste ja teenete tunnustamisel, sõltumata vanusest.
Prantsusmaal seevastu peetakse vanust sageli oluliseks kriteeriumiks vastutavate ametikohtade täitmisel, mis võib mõnikord piirata noorte talentide võimalusi.

Lisaks sellele on haridust ümbritsevad sotsiaalsed normid kahes riigis erinevad. Eestis on magistrikraad kõrgelt hinnatud ja see võib avada palju erialaseid uksi.
Prantsusmaal ei ole magistrikraad nii kõrgelt hinnatud selles mõttes, et teatud kutsealal tegutsemiseks on vaja selle eriala diplomit, mitte suvalist magistrikraadi.

Eestis kajastub töötajate heaolu tähtsuse kasvav teadlikkus sellistes algatustes nagu sporditoetused ja massaažisessioonid, mis peegeldavad kasvavat teadlikkust vaimsest ja füüsilisest tervisest töökohal.

Kuigi Prantsusmaal võetakse heaolu küsimust arvesse, võivad bürokraatlikud ja kultuurilised takistused takistada selle rakendamist. See erinevus on eriti märgatav suurettevõtete vahel, kes pakuvad sageli ergonoomilisi soodustusi ja kohandusi, ning VSEde ja VKEde vahel, kus juurdepääs sellistele soodustustele on piiratum ja nõuab sageli keerulisi menetlusi, mis hõlmavad töötervishoiuarsti.

Sellist erinevust suurte kontsernide ning VSEde ja VKEde tavade vahel on Eestis harva, kui üldse, näha.

Lõpuks toob Mari-Liis välja huvitava erinevuse seoses alkoholi tarbimisega ärikohtumistel. Prantsusmaal peetakse sageli normaalseks, et ärikohtumistel võetakse klaasike alkoholi, mida võib pidada meeleolu kergendamiseks ja sotsiaalsete sidemete tugevdamiseks.
Eestis seevastu on alkoholi tarbimine ärikohtumistel vähem levinud ja teatud kontekstis isegi sobimatu.

Kokkuvõte

Võttes arvesse neid üllatavaid, kuid õpetlikke tähelepanekuid, saavad ettevõtted, kes soovivad luua piiriülest koostööd Eesti ja Prantsusmaa vahel , paremini mõista kultuurilisi nüansse, mis mõjutavad professionaalset suhtlemist. Mari-Liis Garcia intervjuust saadud arusaamad näitavad olulisi erinevusi suhtlemises, ajajuhtimises, läbirääkimistes ja professionaalsetes hoiakutes.
Neid nüansse tunnustades ja austades saavad ettevõtted mitte ainult vältida arusaamatusi, vaid ka luua kindlaid, vastastikku kasulikke partnerlussuhteid, mis põhinevad vastastikusel austusel ja mõlema riigi kultuuriliste eripärade teadvustamisel.
Seda silmas pidades CAdFE poolt pakutav kultuuridevaheline toetus, mis hõlbustab vahetusi. ettevõtete vahelist koostööd, on väga oluline.
CAdFE aitab terviklikku lähenemist pakkudes ületada kultuurilisi tõkkeid ja maksimeerida koostööpotentsiaali, aidates seeläbi kaasa Eesti ja Prantsusmaa vahelise piiriülese partnerluse edule.

Vastutusest loobumine :

Käesolevas intervjuus Mari-Liis Garcia esitatud tähelepanekud peegeldavad tema isiklikku arusaama Prantsusmaa ja Eesti vahelistest kultuurilistest nüanssidest ärikontekstis.
Oluline on märkida, et need arusaamad on subjektiivsed ja võivad isikuti erineda.
Nende eesmärk ei ole esindada absoluutset tõde, vaid pigem anda ülevaade individuaalsetest kogemustest piiriülese koostöö kohta.