Millised on Eesti Keskpanga majandusprognoosid aastaks 2023?

Millised on Eesti keskpanga majandusprognoosid aastaks 2023?

Euroopa Liitu mõjutav inflatsiooni- ja energiakriis on olnud eriti tõsine Eestis, kus inflatsioonimäär oli 2022. aastal Euroopa kõrgeim (19,4%).
Ometi on nõudlus püsinud, eelkõige tänu suurtele kasutatavatele säästudele.
See on võimaldanud ettevõtetel saavutada suhteliselt häid tulemusi.
Kuid nõudluse kokkuvarisemine hakkab siiski ilmnema ja tõenäoliselt kiireneb see 2023. aasta esimeses kvartalis.
Selle tulemusel on makromajanduslik väljavaade 2023. aastaks tumedamaks muutumas.
Pikaajaline kriisist väljumine on võimalik tasakaalustatud eelarve arvelt, mis on Eesti jaoks esmakordne.

Makromajanduslik olukord, mis on 2022. aastal suhteliselt hästi püsinud

Erinevalt ülejäänud Euroopa Liidust algab Eestis 2021. aasta lõpus pensionisüsteemi II samba reformiga inflatsioonikriis, mis teeb turul kättesaadavaks rohkem kui 1 miljardi euro suuruse likviidsuse.
Sellele lisandub Covid-kriisi tulemusena kättesaadav suur säästude maht, mis toetab veelgi nõudlust ja tekitab esimesed inflatsioonisurved.
2022. aasta veebruaris alanud sõda Ukrainas süvendas neid pingeid ja muutis olukorra kontrollimatuks: 2021. aasta novembrist kuni 2022. aasta novembrini oli inflatsioon peaaegu 22,5% (seejärel 19,4% 2022. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta jaanuarini).

Vaatamata kõrgele inflatsioonile jäi nõudlus 2022. aasta esimese kolme kvartali jooksul stabiilseks, peamiselt seetõttu, et kodumajapidamised otsustasid kasutada oma olemasolevaid sääste.
See on kindlasti aidanud kiirendada inflatsiooni, kuid eelkõige on see võimaldanud ettevõtetel kriisist hästi välja tulla: 2022. aasta jooksul langes töötuse määr ühe punkti võrra, 6,2%-lt 5,2%-le.
Võrdluseks: Euroopa keskmine on 2022. aasta lõpus 6% ja Prantsusmaal 7,1%.
Lisaks nõudluse säilitamisele võib seda tööturu elavnemist seletada ka nõukogudejärgse taastumisega.
Teatud sektorites on tekkinud isegi tööjõupuudus ning palgad on 2022. aastaks tõusnud 8,7%, kusjuures keskmine palk on peaaegu 1682 eurot.

2022. aastal oli Eesti majandus siiski kerges languses, Eesti Keskpanga andmetel 0,5%.
Seda tuleb kvalifitseerida, sest samal ajal teatab rahandusministeerium 1%-lisest majanduskasvust.
Olgu kuidas on, aga need arvud on teravas vastuolus 2021. aasta tugeva hoo ja 8,5%-lise kasvuga.
Riigi rahandus oli aasta jooksul suhteliselt usaldusväärne: elanikkonna toetamiseks tehtavad kulutused tulid hilja, samas kui tulud kasvasid aasta algusest alates järsult, eelkõige tänu püsivale nõudlusele vaatamata inflatsioonile.
Selle tulemusel jääb valitsemissektori eelarve puudujääk 2022. aastaks alla 2%.

Hämaramad väljavaated aastaks 2023

2022. aasta kolme esimese kvartali tugev nõudlus on alates neljandast kvartalist aeglustunud, kuna olemasolevad säästud on vähenenud ja inflatsioon on ületanud palgakasvu.
See sisenõudluse vähenemine koos energiainflatsioonist tingitud kõrgemate tootmiskuludega kujutab endast suurt ohtu ettevõtetele.
Arvesse tuleb võtta ka Euroopa Venemaa-vastaste sanktsioonide otseseid tagajärgi: Eesti Keskpanga hinnangul sõltub 11% Eesti töötajatest suures osas Venemaa päritolu toodetest.
Nende raskustega silmitsi seistes riskivad asjaomased ettevõtted rohkem kui 1000 töötaja koondamisega.
Siis on veel Ukraina pagulased: 2022. aasta detsembri alguses oli neid registreeritud töötuna peaaegu 6300, mis moodustab 12,6% registreeritud töötutest.
2023. aastal tõuseb tööpuudus uuesti: Eesti Keskpank prognoosib 2023. aastal ligi 8,5% ja 2024. aastal 8,7% töötuse määra.

Sellise kriisi taustal prognoosib Eesti Keskpank 2023. aastaks 0,4% kasvu (võrreldes rahandusministeeriumi 0,5%-ga).
Samamoodi väheneb inflatsioon, kuid jääb kõrgeks: Eesti Keskpank prognoosib 2023. aastaks 9,3 % hinnatõusu (võrreldes rahandusministeeriumi 6,7 %ga).
Kuigi 2022. aasta sügisel jõustunud valitsuse meetmed suutsid energiainflatsiooni mõnevõrra ohjeldada, tõstab langev temperatuur seda tõenäoliselt taas ülespoole.
See ebakindlus koos nii sise- kui ka välisnõudluse vähenemise ja intressimäärade tõusuga heidutab ettevõtteid investeerimast.

Eesti Keskpanga arvates tasakaalustab kokkuhoidliku rahapoliitika mõju eelarvepoliitika, mida ta peab stimuleerivaks, sest see on liiga puudujäägiga.
Tegelikult suureneb eelarvepuudujääk 2023. aastal eksponentsiaalselt: ühelt poolt vähenevad tulud tarbimise vähenemise ja maksuvabade sotsiaalmiinimumnõuete tõusu tõttu ning teiselt poolt suurenevad kulutused järsult, eelkõige peretoetuste tõusu ja avaliku sektori palkade tõstmise tõttu, et viia need vastavusse erasektoriga.
Selle tulemusena on eelarvepuudujääk ilma suuremate poliitiliste muudatusteta aasta jooksul 2023. aastal 4,6% SKPst.

Pikaajaline väljapääs kriisist tasakaalustatud eelarve arvelt

Piirkonna geopoliitiline kontekst muudab pikaajalised prognoosid ebakindlaks.
Eesti Keskpank prognoosib siiski tugevat elavnemist 2024. aastal, kus majanduskasv on 3,1% (rahandusministeeriumi andmetel 3,0%) ja inflatsioon langeb 2,8%ni (rahandusministeeriumi andmetel 1%).
Pikemas perspektiivis peaks see elavnemine vähendama töötust, mis peaks 2024. aastal jääma 8,7% juurde, enne kui alates 2025. aastast langeb 7,6%-le.

Eesti parlamendi poolt novembri lõpus hääletatud 2023. aasta eelarve seab energia- ja julgeolekukriisi prioriteediks eelarve tasakaalustamise ees, kehtestades suure hulga uusi kulutusi (st üle 3% SKTst eraldatakse kaitsesektorile).
Suuremate geopoliitiliste või majanduslike arengute puudumisel peaks eelarvepuudujääk tõusma 2023. aastal 4,6%ni SKPst, seejärel vähenema 0,7% võrra aastas, 3,8%ni 2024. aastal, 3,1%ni 2025. aastal ja langema alla 3% 2026. aastal, mil puudujääk on 2,6% SKPst.
Kuna Eesti keskpanga hinnangul on riiklikud kulutused strateegilise tähtsuse tõttu kokkusurutamatud, on riigil manööverdamisruumi vaid tulude poolel.
Keskpank lõpetab oma aruande, märkides, et maksukoormus on üks madalamaid Euroopa Liidus (33,3% SKPst), samas kui ELi keskmine on umbes 40%.